Riigihanked
Riigihanked hõlmavad hankelepinguid ja kontsessioone, mille avalik sektor sõlmib. Põhimõtted, riigihangete seadus ja mida see väikeettevõtjale tähendab.
Uuendatud 5. september 2026
Riigihanked on lepingud, millega avaliku sektori asutused ja teatavad eraõiguslikud isikud ostavad asju, teenuseid ja ehitustöid või annavad ettevõtjale üle teenuse osutamise õiguse. Need jagunevad kahte suurde perre: hankelepingud ja kontsessioonilepingud.
Kuidas see toimib
Valdkonda reguleerib riigihangete seadus, mis jõustus 1. septembril 2017 ja võtab üle Euroopa Liidu riigihankedirektiivid. Seadus sätestab viis üldpõhimõtet, mida hankija peab järgima: läbipaistvus, kontrollitavus ja proportsionaalsus; kõigi Eesti, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO riigihankelepinguga ühinenud riikide isikute võrdne kohtlemine; konkurentsi efektiivne ärakasutamine; huvide konflikti vältimine; rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
Hankijaid on kahte liiki: avaliku sektori hankija (riik ja riigiasutused, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi asutatud sihtasutused ja avalikes huvides tegutsevad kontrollitud eraõiguslikud isikud) ning võrgustikusektori hankija (vesi, energeetika, transport, postiteenused). Teisel pool on ettevõtjad, kes esitavad taotlusi ja pakkumusi.
Vorminõue sõltub maksumusest. Piirmäärad on kolmetasandilised: lihthanke piirmäär 30 000 eurot asjade ja teenuste ning 60 000 eurot ehitustööde puhul; riigihanke piirmäär 60 000 ja 150 000 eurot ning sotsiaal- ja eriteenuste puhul 300 000 eurot (verified 2026-09-05); rahvusvaheline piirmäär 140 000, 216 000 või 5 404 000 eurot sõltuvalt hankijast ja esemest. Alla lihthanke piirmäära ostab hankija oma hankekorra alusel, mis on kohustuslik, kui aastas planeeritavate asjade ja teenuste hangete maht ületab 80 000 eurot või ehitustööde oma 500 000 eurot.
Mida see ettevõtjale tähendab
Riigihanked on märkimisväärne turg, mis jaguneb tuhandete hankijate vahel — väikevallast ministeeriumini. Reeglid kaitsevad ettevõtjat sama palju, kui teda piiravad: hankija ei tohi pakkumust põhjendamatult kõrvale jätta, eelistada senist tarnijat ega tingimusi menetluse käigus muuta.
Väikeettevõtja jaoks on ülesanne leida hankijad ja lepinguliigid, mis vastavad tema suurusele: osadeks jaotatud hanked, lihthankemenetlused ja kohalikud lepingud. Kogu menetlus käib elektrooniliselt riigihangete registris, mis vähendab halduskoormust.
Näide
Jäätmekäitluse omavalitsusliit uuendab 2026. aastal oma lepingud. Ta korraldab hankelepingu sõlmimiseks lihthankemenetluse jäätmemahutite tarnimiseks eeldatava maksumusega 180 000 eurot ja eraldi kontsessioonimenetluse jäätmejaama käitamiseks, kus käitaja tulu tuleb materjalide müügist. Mõlemad on riigihanked, kuid nende menetlusreeglid ei ole samad.
Korduvad küsimused
Kas riigihange ja hankeleping on sama asi?
Ei. Riigihange on menetlus ja valdkond tervikuna; hankeleping on selle tulemusel sõlmitav leping. Kontsessioonileping on hankelepingu eriliik.
Kas mittetulundusühing peab riigihangete seadust järgima?
Ainult siis, kui ta vastab hankija tunnustele, näiteks kui riik või omavalitsus teda valdavalt rahastab või kontrollib ja ta täidab avalikes huvides ülesannet, millel ei ole ärilist iseloomu.
Kas välismaine ettevõtja võib pakkuda?
Jah. Seadus nõuab võrdset kohtlemist Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO riigihankelepinguga ühinenud riikide isikute suhtes.