Avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija

Avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija on kaks hankijaliiki, kes peavad järgima riigihangete seadust. Avaliku sektori hankija ostab avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks; võrgustikusektori hankija tegutseb võrgustikuvaldkonnas – vesi, energia, transport, sadamad, lennuväljad, postiteenused.

Kuidas see toimib

Riigihangete seaduse § 5 lõike 2 järgi on avaliku sektori hankija riik ja riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi või omavalitsuste asutatud sihtasutus ning eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud avalikes huvides oleva mittetööstusliku ülesande täitmiseks ja mida hankijad põhiliselt rahastavad või kontrollivad. Sinna alla kuuluvad haiglad, ülikoolid, muuseumid ja paljud omavalitsuste äriühingud.

Võrgustikusektori hankija on võrgustikuvaldkonnas tegutsedes avaliku sektori hankija, isik, kellele on antud eri- või ainuõigus selles valdkonnas tegutsemiseks, ning äriühing, mille üle hankijad valitsevat mõju omavad. Sama isik võib olla avaliku sektori hankija oma üldiste ostude puhul ja võrgustikusektori hankija oma võrguteenuse osas.

Eristus loeb, sest reeglid erinevad. Võrgustikusektoris riigihanke piirmäära ei kohaldata: lihthankemenetlus kestab kuni rahvusvahelise piirmäärani, millest alates rakendub võrgustikusektori peatükk. Piirmäärad on kõrgemad – asjade ja teenuste puhul 432 000 eurot 2026. ja 2027. aastal, avaliku sektori hankijal 140 000 või 216 000 eurot – ning valikuvabadus menetluse osas suurem, sealhulgas vabam ligipääs läbirääkimistele. Lihthanke piirmäär on võrgustikusektori hankija asjade ja teenuste lepingul 60 000 eurot ja ehitustöödel 300 000 eurot.

Mida see ettevõtjale tähendab

Hankija liigi tuvastamine aitab menetlust ja formaalsuse taset ette näha. Omavalitsuse 300 000 euro suurune teenusleping ületab riigihanke piirmäära ja tuleb korraldada hankemenetlusena; sama leping võrgustikusektori hankijal võib jääda lihthankeks koos läbirääkimistega.

Ära piirdu otsingul omavalitsustega. Võrgustikusektori hankijad, riigi äriühingud, sadamad, energiaettevõtted ja transpordikorraldajad on suured ostjad, kelle poole väikeettevõtted pöörduvad harvemini. Nende teated avaldatakse samas riigihangete registris ja rahvusvahelise piirmäära ületamisel ka Euroopa Liidu Teatajas ja TEDis.

Arvesta ka sellega, et mõni eraõiguslik isik – sihtasutus, omavalitsuse äriühing või toetuse saaja – on seadusega seotud, ilma et see tema nimest välja paistaks.

Näide

Kaaruvälja piirkonna ühistranspordikeskus, kes on oma bussivõrgu osas võrgustikusektori hankija, korraldab sõidukite puhastuse hanke eeldatava maksumusega 400 000 eurot käibemaksuta neljaks aastaks. Summa jääb alla võrgustikusektori 432 000 euro suuruse rahvusvahelise piirmäära, mistõttu keskus korraldab lihthankemenetluse koos läbirääkimistega. Sama teenus omavalitsuselt endalt, kes on avaliku sektori hankija, oleks nõudnud hankemenetlust, sest 216 000 euro piir on ületatud.

Korduvad küsimused

Kas eraettevõte võib olla avaliku sektori hankija?

Jah, kui ta on asutatud avalikes huvides oleva mittetööstusliku ülesande täitmiseks ja teda rahastavad või kontrollivad valdavalt hankijad.

Mis vahet on pakkuja jaoks?

Võrgustikusektori hankijal on kõrgemad piirmäärad ja paindlikumad menetlused. Kvalifitseerimise, esitamise ja vaidlustamise reeglid on suures osas samad.

Kas sama asutus võib kuuluda mõlemasse liiki?

Jah, olenevalt ostu seotusest võrgustikutegevusega. Nii on paljude omavalitsuse äriühingutega.

Seotud mõisted

• Riigihanked ja avalik ost
• Riigihanke piirmäärad
• Riigihange ja hankeleping
• Ettevõtja, taotleja ja pakkuja
• Keskne hankija ja kesksed riigihanked