Riigihange ja hankeleping
Hankeleping on avaliku sektori ja ettevõtja vaheline rahaline leping asjade, teenuste või ehitustööde saamiseks. Määratlus, põhimõtted ja piirmäärad 2026.
Uuendatud 5. september 2026
Hankeleping on riigihanke tulemusena sõlmitav rahaliste huvidega seotud leping hankija ja ühe või mitme ettevõtja vahel, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Riigihange on menetlus, mille tulemusena see leping sünnib. Koos moodustavad need peamise kanali, mille kaudu ettevõtjad avalikule sektorile müüvad.
Kuidas see toimib
Riigihangete seadus määratleb hankelepingu ja reguleerib selle sõlmimist. Sõltumata maksumusest kehtivad seaduse § 3 üldpõhimõtted: hankija tegutseb läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtleb kõiki Euroopa Majanduspiirkonna ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga ühinenud riikide ettevõtjaid võrdselt, tagab konkurentsi tõhusa ärakasutamise, väldib huvide konflikti ning kasutab raha säästlikult, sõlmides lepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
Menetluse valib hankija eeldatava kogumaksumuse järgi, arvestades sisse ka optsioonid ja pikendamised. Piirmäärad on järgmised (verified 2026-09-05):
- alla 30 000 euro käibemaksuta asjade ja teenuste ning alla 60 000 euro ehitustööde puhul ostab hankija oma hankekorra alusel, järgides seaduse üldpõhimõtteid;
- nendest summadest kuni 60 000 euroni asjade ja teenuste ning 150 000 euroni ehitustööde puhul korraldab ta lihthankemenetluse;
- alates 60 000 ja 150 000 eurost kohaldub hankemenetluse kord;
- Euroopa Liidu piirmääradest alates, milleks 2026. aastal on 140 000 eurot riigiasutuste ning 216 000 eurot muude hankijate asjade ja teenuste hangetes ning 5 404 000 eurot ehitustöödes, edastatakse teade ka Euroopa Liidu Teatajale.
Üksikasjad on piirmäärade lehel. Hankeleping erineb kontsessioonist, kus ettevõtja teenib tulu teenuse osutamisest ja kannab äririski, ning toetusest, mis ei ole tasu konkreetse soorituse eest.
Mida see ettevõtja jaoks tähendab
Avalik sektor on maksevõimeline klient, kelle maksetähtaeg on lepingus fikseeritud ja kes ostab kõike: koristust, tarkvara, ehitust, koolitust, nõustamist. Väikeettevõtja ei vaja osalemiseks eriluba, vaid ainult korras maksukohustusi, nõutavaid kutsetunnistusi ja registreeringuid ning kõrvaldamise aluste puudumist.
Alustage hangetest, mis vastavad teie pädevusele ja tegevuspiirkonnale, sageli on need lihthanked või suurema hanke üksikud osad. Pange kokku korduvkasutatav dokumendikomplekt: majandusaasta aruanded, referentside loetelu, võtmeisikute kutsetunnistused, kindlustuspoliisid. Seejärel seadke sisse hangete seire riigihangete registris.
Näide
Haapsalu linn vajab koolide haljasalade hoolduse töövõtjat eeldatava maksumusega 150 000 eurot käibemaksuta kolme aasta peale. Summa ületab asjade ja teenuste 60 000 euro suurust riigihanke piirmäära, kuid jääb alla Euroopa Liidu piirmäära, seega korraldab linn avatud hankemenetluse, avaldab teate riigihangete registris ja sõlmib lepingu kaheksa töötajaga kohaliku haljastusettevõttega.
Korduvad küsimused
Kas füüsilisest isikust ettevõtja võib riigihankes osaleda?
Jah. Osaleda võib iga majandustegevusega tegelev isik, sõltumata õiguslikust vormist, kui ta vastab kvalifitseerimise tingimustele.
Kes on hankijad?
Avaliku sektori hankijad, nagu riik, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende valitseva mõju all olevad äriühingud, ning võrgustikusektori hankijad vee-, energia-, transpordi- ja postiteenuste valdkonnas.
Kas kõik hanked avaldatakse?
Ei. Alla lihthanke piirmäära jäävad ostud tehakse hankekorra alusel ja need registris ei ilmu, kuigi ka nende puhul tuleb järgida üldpõhimõtteid.