Kontsessioonileping
Kontsessioonilepinguga annab hankija ettevõtjale õiguse teenust osutada või ehitist ekspluateerida koos äririskiga. Reeglid, piirmäärad 2026, nõuanded.
Uuendatud 5. september 2026
Kontsessioonileping on leping, millega hankija annab ettevõtjale üle ehitustööde tegemise või teenuse osutamise, tasudes selle eest õigusega ehitist ekspluateerida või teenust osutada — kas ainult selle õigusega või selle kõrval ka rahalise maksega. Määrav on see, et nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.
Kuidas see toimib
Riigihangete seadus eristab kontsessioonilepingut tavalisest hankelepingust just riski järgi: kontsessiooni puhul ei ole tavapärastes tegevustingimustes tagatud, et investeeringud ja kulud kaetakse. Kui hankija tagab majandusliku tasakaalu, ei ole tegemist kontsessiooniga.
Kontsessioone kasutatakse veemajanduses, ühistranspordis, parkimises, koolitoitlustuses, soojusvõrkudes, sadamates ning spordi- ja kultuuriobjektide käitamises. Kohaliku omavalitsuse teenuste puhul kattub see osaliselt sellega, mida Prantsusmaal nimetatakse avaliku teenuse delegeerimiseks; Eesti õiguses eraldi sellist lepinguliiki ei ole.
Menetlusreeglid on paindlikumad kui hankemenetluses: hankija määrab menetluse korra ise riigihanke alusdokumentides ja võib pidada läbirääkimisi, kuid mitte hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle. Teenuste kontsessioonilepingu lihthanke piirmäär on 60 000 eurot ja kontsessioonilepingu riigihanke piirmäär 300 000 eurot (verified 2026-09-05); rahvusvahelisest piirmäärast, mis on 5 404 000 eurot, alates läheb kontsessiooniteade ka Euroopa Liidu Teatajasse. Taotluste või pakkumuste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva kontsessiooniteate esitamisest. Kestus on kuni viis aastat või pikem, kui kontsessionääril kulub investeeringute tagasiteenimiseks mõistlikult kauem.
Mida see ettevõtjale tähendab
Kontsessioon on pikk kohustus, mis eeldab investeerimist ja äririski kandmist. Suured kontsernid domineerivad vee- ja transpordikontsessioonides, kuid palju kohalikke kontsessioone on väikeettevõtjale jõukohased: kämpingu, väikesadama, turuhoone, spordikeskuse, parkla või koolisöökla käitamine.
Pakkumine eeldab tugevat äriplaani: külastatavuse prognoos, hinnad, investeeringud, omavalitsusele makstav tasu. Kuna läbirääkimised on lubatud, valmista ette mitu stsenaariumi. Kontrolli lõpetamise tingimusi, vara üleandmist ja võimalikku väljaostu.
Näide
Rannaküla vald annab kontsessiooniga üle oma 120 kohaga kämpingu käitamise kaheteistkümneks aastaks. Prognoositav kogutulu on 4 200 000 eurot, mis jääb alla 5 404 000 euro suurust rahvusvahelist piirmäära: vald korraldab menetluse enda kehtestatud korras ja avaldab kontsessiooniteate riigihangete registris. Edukaks osutub pereettevõte, kes juba haldab piirkonnas kahte kämpingut; ta investeerib kümnesse haagissuvilasse ja maksab vallale iga-aastast tasu.
Korduvad küsimused
Mille poolest erineb kontsessioon hankelepingust?
Hankelepingus maksab hankija hinda ja kannab riski. Kontsessioonis teenib ettevõtja tulu ekspluateerimisest ja kannab äririski ise.
Kas kontsessioon avalikustatakse alati?
Alates kontsessioonilepingu riigihanke piirmäärast avaldatakse kontsessiooniteade registris ja rahvusvahelisest piirmäärast alates ka Euroopa Liidu Teatajas. Väiksemate puhul lähtub hankija oma hankekorrast.
Kas väikeettevõte saab kontsessiooni?
Jah, eelkõige kohalike puhke-, toitlustus- ja parkimisobjektide puhul, kus investeering jääb mõistlikuks.