Avaliku ja erasektori koostöö (PPP)
Eestis ei ole eraldi partnerluslepingu liiki: pikaajaline koostöö erasektoriga käib kontsessiooni või pika hankelepinguna. Ülesehitus ja väikeettevõtja roll.
Uuendatud 5. september 2026
Avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP tähendab pikaajalist lepingut, mille alusel erasektori partner projekteerib, ehitab, rahastab ja hooldab avalikku objekti ning saab selle eest tasu mitme aasta jooksul. Eesti riigihangete seaduses eraldi partnerluslepingu liiki ei ole. Sõltuvalt sellest, kes kannab äririski, on tegemist kas kontsessioonilepinguga või pikaajalise hankelepinguga.
Kuidas see toimib
Piiritlus on lihtne ja sellest sõltub kogu ülejäänud kord. Kui partneri tasu seisneb õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada ja nõudlusega seotud äririsk läheb üle temale, on tegemist ehitustööde või teenuste kontsessiooniga, mida reguleerib riigihangete seaduse 4. peatükk. Kui hankija maksab partnerile kokkulepitud tasu kasutusvalmiduse eest ja kannab ise nõudlusriski, on tegemist tavalise hankelepinguga, millele kohaldub kogu üldine menetluskord.
Menetlus valitakse eeldatava maksumuse ja projekti keerukuse järgi. Suurte objektide puhul kasutatakse tavaliselt võistlevat dialoogi või konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust, sest lahendus ja rahastusskeem kujundatakse koos pakkujatega. Ehitustööde ja kontsessioonide Euroopa Liidu piirmäär on 5 404 000 eurot käibemaksuta, mille sellised projektid praktiliselt alati ületavad, seega avaldatakse teade ka Euroopa Liidu Teatajas.
Kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat või pikem, kui kontsessionääril kulub investeeringute tasateenimiseks rohkem aega; pikem tähtaeg tuleb alusdokumentides põhjendada (verified 2026-09-05). Eesti avalikus sektoris on selliseid skeeme kasutatud eelkõige koolimajade, spordirajatiste, kaugkütte ja parkimise puhul, sageli kohaliku omavalitsuse tasandil, ning eelarvereeglite tõttu on nende maht piiratud.
Mida see ettevõtja jaoks tähendab
Väikeettevõte ei ole sellise lepingu otsene pool: partner on tavaliselt projektiühing, mille taga on ehituskontsern, investorid ja pank. Ligipääs käib alltöövõtu või ühispakkujate meeskonna kaudu.
Riigihangete seadus toetab seda kaudselt: ehitustööde lepingutes, mille maksumus ületab riigihanke piirmäära, peab töövõtja esitama hankijale alltöövõtjate nimed ja kontaktandmed hiljemalt lepingu täitmise alguseks ning hankija võib nõuda alltöövõtu osa ja iseloomu näitamist juba pakkumuses. Võtke pakkujatega ühendust varakult, sest alltöövõtu kokkulepped sünnivad enne pakkumuste esitamist, mitte pärast lepingu sõlmimist.
Näide
Maakonna omavalitsusliit laseb ehitada neli koolihoonet pikaajalise koostöölepinguga, mille eeldatav maksumus on 180 000 000 eurot käibemaksuta ja mis sõlmitakse võistleva dialoogi tulemusel. Töövõtja lubab anda olulise osa ehitus- ja hooldustöödest kohalikele ettevõtetele. Kolmekümne viie töötajaga kütte- ja ventilatsiooniettevõte saab nii kahe koolimaja tehnosüsteemide hoolduse kogu lepingu ajaks.
Korduvad küsimused
Mille poolest erineb see kontsessioonist?
Kontsessiooni puhul teenib partner tulu teenuse osutamisest ja kannab nõudlusriski. Kui hankija maksab kasutusvalmiduse eest kindlat tasu, on tegemist hankelepinguga.
Miks hankijad sellist skeemi kasutavad?
Investeeringu jaotamiseks pikale ajale, ehitus- ja hooldusriskide üleandmiseks ning selleks, et kogu elukaare jooksul oleks üks vastutav partner.
Kas väikeettevõte võib olla lepingu pool?
Teoreetiliselt jah, praktikas peaaegu mitte kunagi, sest vaja on suurt omakapitali ja pangagarantiisid. Väikeettevõtja koht on alltöövõtus ja ühispakkujate meeskonnas.