Ühispakkujad ja ühine pakkumus
Ühispakkujad esitavad riigihankes ühise pakkumuse ilma ühist äriühingut asutamata. Solidaarne vastutus, volitatud esindaja ja kasu väikeettevõtjale.
Uuendatud 5. september 2026
Ühispakkujad on ettevõtjad, kes esitavad riigihankes ühiselt ühe pakkumuse, ilma et nad peaksid selleks asutama ühist äriühingut. Kui pakkumus tunnistatakse edukaks, on kõik ühispakkujad hankelepingu pooled ja üks neist esindab teisi volitatud esindajana.
Kuidas see toimib
Riigihangete seaduse § 7 lubab ettevõtjatel esitada pakkumuse või taotluse ühiselt. Hankija ei tohi ühise pakkumuse vastuvõtmise eeldusena nõuda, et ühispakkujad oleksid moodustanud juriidilise isiku või muul viisil ühinenud. Ta võib seda nõuda alles pärast edukaks tunnistamist ja üksnes siis, kui see on lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, ning peab nõude alusdokumentides ette teatama.
Ühispakkujad määravad enda seast volitatud esindaja, kes teeb riigihanke ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Erinevalt mitmest teisest riigist ei ole Eestis valikut vastutuse vormi vahel: seaduse järgi vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt (verified 2026-09-05). See tähendab, et hankija võib nõuda kogu lepingu täitmist igalt liikmelt, sõltumata sellest, milline töölõik oli tema oma.
Kvalifikatsiooni hinnatakse ühispakkujate peale kokku, kuid kõrvaldamise aluseid kontrollitakse iga liikme kohta eraldi. Iga liige esitab oma hankepassi. Kui üks liige tuleb kõrvaldada, kõrvaldatakse kogu ühine pakkumus.
Mida see ettevõtja jaoks tähendab
Ühine pakkumus on väikeettevõtjale üks parimaid viise riigihangetesse siseneda. See võimaldab osaleda hankes, mis on ühe ettevõtte jaoks liiga suur või liiga mitmekesine, ühendades täiendavaid pädevusi: elektrik ja torulukksepp ühes tehnosüsteemide osas, inseneribüroo ja paigaldaja, kaks haljastusettevõtet, et katta suurem piirkond.
Kuna vastutus on solidaarne, valige partnerid hoolikalt ja sõlmige omavaheline ühispakkujate leping, mis fikseerib tööde ja maksete jaotuse, volitatud esindaja õigused, kindlustuse, tagatised ja vaidluste lahendamise korra. Kontrollige partnerite maksuvõlgu ja kohtuvaidlusi enne pakkumuse esitamist.
Kaaluge alati alternatiivi: kui hankija on hanke jaotanud osadeks, võib olla lihtsam esitada pakkumus üksi ühele osale.
Näide
Lääne-Viru vald korraldab teehoolduse riigihanke ühe osana eeldatava maksumusega 1 800 000 eurot käibemaksuta kahe aasta peale, mis ületab ehitustööde 150 000 euro suurust riigihanke piirmäära. Kaks keskmise suurusega teedeehitusettevõtet, kellest kumbki ei suudaks sellist mahtu üksi kanda, esitavad ühise pakkumuse. Üks võtab enda peale mullatööd ja katted, teine äärekivid, sademeveesüsteemid ja märgistuse. Nad võidavad hanke kahe üleriigilise ettevõtte ees ja vastutavad hankija ees solidaarselt.
Korduvad küsimused
Mille poolest erineb ühispakkumus alltöövõtust?
Ühispakkuja on hankelepingu pool ja saab tasu otse hankijalt. Alltöövõtjal on leping ainult töövõtjaga, mitte hankijaga.
Kas ühispakkumiseks tuleb asutada äriühing?
Ei. Piisab omavahelisest lepingust ja volitatud esindaja määramisest. Ühinemist võib hankija nõuda alles pärast edukaks tunnistamist ja ainult põhjendatud juhul.
Kas sama ettevõtja võib osaleda mitmes pakkumuses?
Alusdokumendid võivad seda piirata. Osalemine korraga üksi ja ühispakkujana või kahes eri meeskonnas tekitab konkurentsi moonutamise kahtluse ja toob sageli kaasa mõlema pakkumuse tagasilükkamise.