Allhange ja alltöövõtjad
Allhange lubab lepingupartneril anda osa tööst alltöövõtjale. Millal tuleb alltöövõtjad nimetada, kuidas neid kontrollitakse ja millal asendamist nõutakse.
Uuendatud 5. september 2026
Allhange on olukord, kus hankelepingu täitja annab osa tööst üle teisele ettevõtjale, alltöövõtjale, jäädes ise hankija ees ainuvastutavaks. Alltöövõtjal on leping üksnes peatöövõtjaga, kuid riigihangete seadus seab tema kaasamisele eraldi nõuded.
Kuidas see toimib
Seaduse § 122 lubab hankijal nõuda alusdokumentides, et pakkuja näitaks ära selle osa lepingust, mille suhtes ta kavatseb allhankelepinguid sõlmida, koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega.
Ehitustööde hankelepingu puhul, mille eeldatav maksumus ulatub riigihanke piirmäärani 150 000 eurot (verified 2026-09-05), on rangemad reeglid kohustuslikud. Hankija nõuab, et lepingu sõlminud pakkuja esitaks hiljemalt täitmise alustamise ajaks kõigi teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja andmed nende seaduslike esindajate kohta, ning et sama teave esitataks iga hiljem lisanduva alltöövõtja kohta. Pakkuja peab pakkumuses kinnitama, et ta ei kaasa alltöövõtjat, kes kuuluks asendamisele.
Hankija kontrollib nendes lepingutes eduka pakkuja alltöövõtjatel ja täitmise käigus lisanduvatel alltöövõtjatel § 95 lõikes 1 nimetatud kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist. Dokumente ei nõuta, kui andmed on registritest tasuta kättesaadavad. Kui kõrvaldamise alus tuvastatakse, nõuab hankija alltöövõtja asendamist. Muudel juhtudel võib hankija alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollida, kui ta on selle võimaluse ja tingimused alusdokumentides ette näinud.
Erinevalt mõnest teisest riigist ei ole Eestis alltöövõtja otsemakse süsteemi: alltöövõtjale maksab peatöövõtja ja lepingulised tagatised tulenevad nendevahelisest lepingust.
Mida see ettevõtjale tähendab
Peatöövõtjale võimaldab allhange vastata hankele, mis ületab tema oma pädevust, või katta koormustippu. Nimeta alltöövõtjad juba pakkumuses, kui nad on teada: see tugevdab pakkumuse tehnilist osa ja väldib hilisemat asendamiskohustust keset tööd. Kontrolli nende maksuvõla puudumist ja registriandmeid, sest asendamise nõue tuleb sinu ajakava arvelt.
Alltöövõtjale on see uks riigihangete juurde ilma ise pakkumust esitamata. Nõua, et sind pakkumuses nimetataks ja et sinu andmed hankijale esitataks – nimetamata alltöövõtja on ehituslepingutes õigusvastane olukord. Lepi peatöövõtjaga kirjalikult kokku maksetähtajad ja tagatised, sest hankija sinu arveid otse ei tasu.
Ära aja allhanget segi ühispakkumusega: ühispakkujad vastutavad hankija ees solidaarselt ja on lepingu pooled.
Näide
Peatöövõtja võidab Kivisaare valla spordihoone renoveerimise maksumusega 850 000 eurot käibemaksuta. Ta annab elektritööd väärtusega 95 000 eurot kohalikule elektriettevõttele, kelle ta oli pakkumuses nimetanud. Enne tööde algust esitab ta hankijale alltöövõtja nime, kontaktandmed ja esindaja andmed. Hankija kontrollib registritest, et kohustuslikke kõrvaldamise aluseid ei esine, ja tööd algavad. Kui elektriettevõttel oleks olnud ajatamata maksuvõlg, oleks hankija nõudnud asendamist.
Korduvad küsimused
Kas hankija võib alltöövõtja tagasi lükata?
Jah. Kui alltöövõtjal esineb kohustuslik kõrvaldamise alus, peab hankija nõudma asendamist. Muudel juhtudel saab ta seda teha üksnes alusdokumentides ette nähtud tingimustel.
Kas alltöövõtja võib ise edasi anda?
Jah, peatöövõtjaga kokku lepitud ulatuses. Ehituslepingutes laieneb teavitamiskohustus ka nendele alltöövõtjatele.
Kas allhange võib muuta pakkumuse põhjendamatult madalaks?
Hankija võib nõuda selgitust ka alltöövõtjate hindade kohta ja kontrollib nende töötasu taset. Veendu, et su partnerid on korrektselt kalkuleerinud.