Lepingu üldtingimused riigihankes
Eestis ei ole riigihangetele kohustuslikke tüüplepingutingimusi. Mis nende asemel kehtib, kust tingimused tulevad ja mida pakkujal kontrollida.
Uuendatud 5. september 2026
Prantsuse tüüptingimustel (CCAG), mille minister kehtestab hangete peredele, ei ole Eestis vastet. Riigihangete seadus ei kehtesta kohustuslikke lepingu üldtingimusi ega tüüplepinguid. Iga hankija koostab hankelepingu ise ja lisab selle projekti riigihanke alusdokumentidesse; taustanormistikuna kehtib võlaõigusseadus.
Kuidas see toimib
Riigihangete seadus nõuab, et alusdokumendid sisaldaksid kõiki tulevase hankelepingu tingimusi, mille üle ei peeta läbirääkimisi, ja et need tehtaks ettevõtjatele tasuta ning piiranguteta kättesaadavaks juba menetluse algusest. Seaduses on üksikud lepingu sisu puudutavad kohustuslikud reeglid — näiteks alltöövõtjate nimetamine ehitustöödes ja lepingu muutmise piirid —, kuid maksetähtajad, viivised, leppetrahvid, vastuvõtmise kord ja tagatised tulevad hankija enda lepingutingimustest.
Kolm allikat täidavad seetõttu üldtingimuste rolli. Esiteks võlaõigusseadus, mis annab töövõtu-, käsundus-, müügi- ja rendilepingu dispositiivsed reeglid alati, kui leping ise vaikib. Teiseks vabatahtlikud valdkondlikud tüüptingimused, eelkõige ehituses, kus suuremates projektides kasutatakse rahvusvahelisi FIDIC-i lepingutingimusi. Kolmandaks Rahandusministeeriumi soovituslikud juhised ja näidised, mille avaldamine on seaduse järgi ministeeriumi ülesanne ja mida paljud hankijad oma lepingupõhjade alusena kasutavad.
Kuna kohustuslikku standardit ei ole, erinevad lepingutingimused hankijati rohkem kui Prantsusmaal. Iga hanke lepingutingimused tuleb seetõttu läbi lugeda.
Mida see ettevõtjale tähendab
Kuna ühtset kaitsvat standardit ei ole, tuleb lepingu tasakaal igas hankes ise üle kontrollida. Loe lepingu projektis vähemalt kolm asja: leppetrahvide määr ja ülempiir, maksetähtaeg ja vastuvõtmise kord ning lepingu ülesütlemise alused.
Ülempiirita leppetrahv, ühepoolne õigus tööd muuta või pikk ilma hinna muutmise tingimuseta periood on kolm kõige sagedasemat riskikohta. Need tuleb hinda sisse arvestada või küsida nende kohta selgitustaotlusega enne pakkumuste tähtpäeva — see on ainus hetk, mil tingimust saab veel mõjutada.
Kui sama hankijaga on varem koostööd tehtud, tasub tema lepingupõhjad koguda: need korduvad hangete lõikes ja järgmine kord kulub ülevaatamiseks palju vähem aega.
Näide
Reklaamiagentuur esitab pakkumuse maakonna turunduskampaania hankes, eeldatava maksumusega 180 000 eurot. Lepingu projekt näeb ette autoriõiguste varaliste õiguste täieliku ülemineku hankijale ja tähtajatu kasutusõiguse. Agentuur arvestab selle hinda, sest loodud materjale ta enam mujal kasutada ei saa. Ilma selle tingimuseta oleks võlaõigusseaduse alusel jäänud tegemist ainult kasutuslitsentsiga.
Korduvad küsimused
Kas Eestis on riigihangetele kohustuslikke tüüplepinguid?
Ei. Riigihangete seadus lepingu üldtingimusi ei kehtesta. Rahandusministeeriumi juhised on soovituslikud.
Mis kehtib siis, kui leping mõne küsimuse kohta vaikib?
Võlaõigusseaduse vastava lepinguliigi sätted. Need on siiski dispositiivsed ja hankija leping võib neist kõrvale kalduda.
Kas lepingutingimuste üle saab läbi rääkida?
Ainult menetluses, mis läbirääkimisi lubab. Muidu saab tingimust mõjutada vaid selgitustaotlusega enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.