Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse hind seab lepingu täitmise ohtu. Kuidas hankija seda tuvastab, millal küsitakse selgitust ja kuidas hinda kaitsta.
Peamine turg: Eesti
Uuendatud 10. september 2026
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus on pakkumus, mille hind on hankelepingu eset arvestades ilmselgelt alahinnatud ja seab lepingu nõuetekohase täitmise ohtu. Riigihangete seaduse § 115 kohustab hankijat sellisel juhul pakkujalt selgitust nõudma ja selle ebapiisavuse korral pakkumuse tagasi lükkama.
Kuidas see toimib
Hankija ei ole seotud ühegi valemiga: ta võrdleb hinda oma eeldatava maksumuse, teiste pakkumuste ja tavapäraste kuludega. Suur vahe on märk, mitte tõend.
Kahtluse korral peab hankija nõudma pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast selgitust ja pakkuja on kohustatud vastama viie tööpäeva jooksul nõude saamisest. Pakkuja võib tugineda oma tootmis- või töömeetodile, tehnilistele lahendustele, erakordselt soodsatele tingimustele, pakkumuse omapärale või seaduslikule riigiabile.
Ehitustööde hankelepingu puhul, mille eeldatav maksumus ulatub riigihanke piirmäärani 150 000 eurot, on selgituse nõudmine kohustuslik kahel juhul: kui vastavaks tunnistati vähemalt kolm pakkumust ja edukaks kavandatava pakkumuse maksumus on järgmisest vähemalt 10 protsenti või pakkumuste keskmisest vähemalt 20 protsenti madalam, või kui pakkuja või tema alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodil alla 70 protsendi valdkonna keskmisest. Hankija võib alusdokumentides kasutada esimese juhu puhul kõrvalekaldeid vahemikus 5–15 ja 10–30 protsenti.
Alates 1. novembrist 2026 muutub see kohustus: selgitust tuleb nõuda ehitustööde hankelepingu puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, ja ainult kolme pakkumuse ning 10 või 20 protsendi kõrvalekalde alusel. Töötasu võrdlusel põhinev kohustuslik alus tunnistatakse kehtetuks.
Kui selgitus veenab, jääb pakkumus võistlusesse. Kui see on puudulik või puudub, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Kontrollida saab ka üksikut ühikhinda või maksumuse osa, kui just see seab täitmise ohtu.
Mida see ettevõtjale tähendab
Selgitusnõue ei ole karistus, vaid võimalus näidata oma tõsiseltvõetavust. Vasta täpselt, arvudega ja dokumenteeritult, rida-realt: tööjõu-, materjali- ja alltöövõtukulud, marginaal ning need eelised, mis lubavad sul odavam olla. Ähmane vastus või pelk kinnitus, et hind on kaetud, viib tagasilükkamiseni.
Olukorra vältimiseks ehita hind üles tegelikest kuludest ja säilita kalkulatsioon. Madal hind, mis tuleb tehnilise kirjelduse ühe töö unustamisest, tuleb kontrollis välja.
Kui konkurent võidab hinnaga, mis sinu hinnangul ei kanna välja, võid küsida hankijalt, kas ta selgitust nõudis. Selle tegemata jätmine võib olla aluseks vaidlustusele.
Näide
Rannaküla vald korraldab lihthanke koolide koristusteenusele eeldatava maksumusega 120 000 eurot käibemaksuta kolmeks aastaks. Neli pakkumust jäävad vahemikku 108 000–125 000 eurot, viies on 68 000 eurot. Hankija nõuab viimaselt selgitust. Ettevõte vastab kahel leheküljel, esitamata objektile planeeritud töötunde. Hankija arvutus näitab, et hind ei kata isegi palgakulu: pakkumus lükatakse tagasi ja leping sõlmitakse 108 000 euro suuruse pakkumuse esitajaga.
Korduvad küsimused
Kas madal hind on alati põhjendamatu?
Ei. Tõhusast töökorraldusest, amortiseerunud tehnikast või uuenduslikust lahendusest tulenev madal hind on täiesti korrektne. Põhjendamatu on üksnes hind, mis seab täitmise ohtu.
Kas hankija võib pakkumuse tagasi lükata selgitust küsimata?
Ei. Selgituse nõudmine on kohustuslik. Ilma selleta tehtud tagasilükkamine on õigusvastane.
Mida teha, kui vastamise tähtaeg on väga lühike?
Vasta ikkagi tähtajaks ja võimalikult sisukalt. Viie tööpäeva pikkune tähtaeg on seaduses fikseeritud ning vastamata jätmine tähendab tagasilükkamist.