Pakkumuste hindamise kriteeriumid ja osakaalud
Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud määravad, kuidas hankija pakkumusi järjestab: hind, kvaliteet, tähtajad, keskkonnamõju. Kuidas neid oma kasuks pöörata.
Uuendatud 5. september 2026
Pakkumuste hindamise kriteeriumid on alused, mille järgi hankija pakkumusi võrdleb ja valib majanduslikult soodsaima. Osakaal on igale kriteeriumile antud kaal, mis on väljendatud protsendi või punktidena ja määrab kriteeriumi mõju lõplikule paremusjärjestusele.
Kuidas see toimib
Riigihangete seaduse § 85 kohaselt peavad kriteeriumid olema seotud hankelepingu esemega, tagama reaalse konkurentsi ning olema kirjas hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides. Kvalifitseerimise tingimusi, näiteks käivet või varasemaid lepinguid, ei tohi kasutada hindamiskriteeriumina; ainsaks erandiks on lepingut täitvate võtmeisikute haridus ja kutsekvalifikatsioon, kui neid ei kasutatud juba kvalifitseerimisel.
Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel lähtub hankija eelkõige parimast hinna ja kvaliteedi suhtest, arvestades kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikke või sotsiaalseid kriteeriume ning olelusringi kulusid. Ainult hinda või kulu võib hankija arvestada üksnes siis, kui kõik muud tingimused on alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud. Võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses on lubatud ainult parim hinna ja kvaliteedi suhe (verified 2026-09-05).
Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi kriteeriumidele antud suhtelise osakaalu järgi ja tunnistab edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse. Alamkriteeriumid, mis punkte mõjutavad, tuleb samuti eelnevalt avaldada. Hindamismetoodika peab olema selline, et see ei muudaks avaldatud osakaale sisutühjaks: kui hinnavalem annab kõigile pakkumustele peaaegu sama tulemuse, siis 60-protsendiline hinnakriteerium tegelikult ei toimi.
Edukaks tunnistamise otsusest teatatakse osalejatele kolme tööpäeva jooksul ja koos sellega esitatakse eduka pakkumuse eelised ning hinnete võrdlus.
Mida see ettevõtja jaoks tähendab
Osakaal näitab, kuhu oma töö suunata. Hind 70-protsendilise kaaluga eeldab teravalt arvutatud maksumust; kvaliteet 60-protsendilise kaaluga eeldab põhjalikku tehnilist kirjeldust ja tööde korralduse kava. Isegi 10-protsendiline keskkonnakriteerium võib kahe lähedase pakkumuse vahel otsustada.
Lugege alamkriteeriumid läbi ja koostage vastus täpselt samas järjekorras. Iga väide vajab tõendust, sest hindaja otsib fakte, mitte lubadusi. Hinna puhul tasub vaadata hankija varasemaid hankeid: kasutatav valem on tavaliselt proportsionaalne odavaima pakkumusega ja näitab, mitu punkti maksab iga protsent hinnavahet.
Pärast tulemuse selgumist küsige alati oma pakkumuse hinded ja põhjendused. See on parim tagasiside järgmiste pakkumuste jaoks.
Näide
Elva valla sotsiaalkeskus sõlmib koduse toidu kojuveo hankelepingu eeldatava maksumusega 200 000 eurot käibemaksuta kolme aasta peale. Kriteeriumid: hind 40 protsenti, toidu kvaliteet ja töökorraldus 40 protsenti ning keskkonnasäästlikkus 20 protsenti (pakendid, sõidukid). Kohalik väikeettevõte pakub odavaimast kuus protsenti kallimat hinda, kuid saab parima kvaliteedihinde tänu lähedal asuvale köögile ja elektriautoga marsruudile. Kaalutud kogusummas jääb ta esikohale.
Korduvad küsimused
Kas hind on alati peamine kriteerium?
Ei. Hind või kulu peab kriteeriumide hulgas olema, kuid selle kaal on hankija valida. Intellektuaalsete teenuste puhul kaalub kvaliteet sageli hinnast rohkem.
Kas hankija võib kriteeriume menetluse ajal muuta?
Ainult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ja alusdokumentide muutmise korras, pikendades tähtaega. Muutmine pärast pakkumuste avamist on keelatud.
Kas hindeid saab vaidlustada?
Küsige kõigepealt põhjendusi. Kui kasutati avaldamata kriteeriumi või metoodika on osakaaludega vastuolus, saab esitada vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile enne hankelepingu sõlmimist.