Keskne hankija ja kesksed riigihanked

Keskne hankija on hankija, kes korraldab riigihankeid teiste hankijate eest: ostab neile asju ja teenuseid või sõlmib hankelepinguid ja raamlepinguid, mille alusel teised hiljem tellivad. Eestis on kõige tuntum keskne hankija Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

Kuidas see toimib

Riigihangete seaduse § 42 määratleb keskse riigihanke kui keskse hankija tehtava ostu või lepingu sõlmimise teise hankija jaoks. Vabariigi Valitsus võib nimetada keskse hankija ja määrata, millises ulatuses ta hankijate eest hankeid korraldab; sama õigus on ministril oma valitsemisala piires ja kohaliku omavalitsuse üksusel oma piires. Valitsus või minister võib otsustada, et hankija määratud ulatuses ise hankeid ei korralda.

Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 2017. aasta korraldusega nr 282 on RTK nimetatud vabatahtlikuks keskseks hankijaks valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste riigihangetes (verified 2026-09-05). RTK korraldab hankeid asutusega sõlmitud kokkuleppes sätestatud ulatuses ega tegutse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ega valdkondades, kuhu valitsus on määranud eraldi keskse hankija. Keskse hankimise korral vastutab hankija ise üksnes nende etappide eest, mille ta korraldab iseseisvalt.

Sellest tuleneb tarnija jaoks oluline tagajärg: hankija, kes keskse hankija lepingut kasutab, ei korralda oma menetlust ega avalda hanketeadet. Peale keskse hankimise on levinud ka ühishanked, kus mitu hankijat korraldavad ühe menetluse koos, ning dünaamilised hankesüsteemid, millega saab liituda kogu süsteemi kehtivuse jooksul.

Mida see ettevõtjale tähendab

Kesksed riigihanked on kahe teraga. Ühelt poolt koondavad nad märkimisväärse osa igapäevastest ostudest: tarnija, keda keskse hankija lepingus ei ole, kaotab ligipääsu paljudele asutustele, kes muust kanalist enam ei osta. Teiselt poolt annab ühe menetluse võitmine korraga suure mahu.

Need hanked on nõudlikud: üleriigilised kogused, logistika, finantsvõimekus ja teenustase. Väikeettevõte pääseb ligi piirkondlike või kitsalt spetsialiseeritud osade kaudu, ühispakkujana või eduka pakkuja alltöövõtja või edasimüüjana. Jälgi keskse hankija teateid registris ja rahvusvahelise piirmäära ületamisel TEDis juba mitu kuud enne kehtivate lepingute lõppu.

Kohalikul tasandil tähendab see, et hankija, kes tellib keskse lepingu alusel, teadet ei avalda: siis loeb otsekontakt ja konkurentide kataloogide tundmine rohkem kui seire.

Näide

Piirkondlik koolimööbli tootja märkab, et mitu tema maakonna kooli tellib mööblit keskse hankija raamlepingu alusel. Ta leiab registrist ja TEDist teate selle raamlepingu uuendamise kohta, mis on jaotatud tooterühmade kaupa ja mille kogumaksumus ulatub mitme miljoni euroni – seega kaugele üle ehitustööde ja asjade rahvusvaheliste piirmäärade. Ta esitab koos teise maakonna tootjaga ühispakkumuse laudade ja toolide osale, võidab selle ja saab kõigile liitunud asutustele kättesaadavaks tarnijaks.

Korduvad küsimused

Kas hankija peab keskset hankijat kasutama?

Üldjuhul mitte. RTK on valitsusasutustele vabatahtlik keskne hankija. Valitsus või minister võib siiski määrata valdkondi, kus hankija ise hanget korraldada ei tohi.

Kuidas saada keskse hankija tarnijaks?

Osaledes tema riigihangetes, mille teated avaldatakse riigihangete registris. Väljaspool riigihanget eraldi nimekirja ei ole.

Kas lõpptellija saab keskse lepingu hinda läbi rääkida?

Ei. Ta tellib keskse hankija sõlmitud lepingu tingimustel. Kui raamlepingus on tingimusi lahtiseks jäetud, korraldatakse minikonkurss.

Seotud mõisted

• Hankija: avaliku sektori ja võrgustikusektori hankija
• Raamleping
• Raamlepingu alusel tellimine
• Euroopa Liidu Teataja ja TED
• Riigihanked ja avalik ost

Scoutee jälgib ka keskse hankija ja ühishangete teateid riigihangete registris.