Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus
Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus lubab hankijal pakkumusi läbi rääkida kindlatel alustel. Tingimused, etapid ja nõuanded väikeettevõttele.
Uuendatud 5. september 2026
Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlus, milles hankija peab valitud taotlejatega pakkumuste üle läbirääkimisi, enne kui ta hankelepingu sõlmib. See erineb avatud ja piiratud hankemenetlusest, kus läbirääkimised on keelatud, ja on avaliku sektori hankijale lubatud üksnes riigihangete seaduse § 48 lõikes 3 loetletud juhtudel.
Kuidas see toimib
Avaliku sektori hankija võib selle menetluse valida, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära; kui kõik avatud või piiratud hankemenetluses esitatud pakkumused olid vastuvõetamatud; kui ta ei suuda objektiivselt kindlaks määrata oma vajadusi rahuldavat tehnilist lahendust; kui lepingu olemus, keerukus või riskid ei võimalda tingimusi piisava täpsusega kirjeldada; kui ese hõlmab projekteerimist või uuenduslike lahenduste väljatöötamist; või kui vajadust ei saa rahuldada turul olemasolevate lahenduste kohandamisega. Võrgustikusektori hankija võib seda menetlust kasutada vabalt.
ELi rahvusvahelised piirmäärad on 2026. ja 2027. aastal 140 000 eurot keskvalitsuse asjade ja teenuste, 216 000 eurot muude avaliku sektori hankijate, 432 000 eurot võrgustikusektori ning 5 404 000 eurot ehitustööde puhul. Eesti riigihanke piirmäär on asjade ja teenuste puhul 60 000 eurot ja ehitustööde puhul 150 000 eurot (verified 2026-09-05).
Käik meenutab piiratud hankemenetlust: hanketeade, taotlejate valik, esialgsed pakkumused, seejärel üks või mitu läbirääkimiste vooru, mille käigus võib hankija pakkumuste arvu vähendada, kui ta on selle ette näinud. Hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle läbi ei räägita. Lõpuks teatab hankija läbirääkimiste lõpetamisest, määrab lõplike pakkumuste tähtaja ja hindab neid teatatud kriteeriumide alusel.
Mida see ettevõtjale tähendab
Läbirääkimised muudavad pakkumuse ülesehitust. Esialgne pakkumus peab olema tugev, aga jätma liikumisruumi: seda arutatakse punkt-punktilt, hinnas, tähtaegades ja tehnilistes lahendustes. Pead teadma, mis on kindel ja mis liigutatav, ning suutma iga seisukohta kuludega põhjendada.
Väikeettevõttele on see ka võimalus selgitada lahendust, mis erineb hankija ettekujutusest – midagi, mida avatud hankemenetlus ei võimalda. Valmista kohtumised ette sama hoolikalt nagu pakkumuse tehniline osa: suhtlus on vormistatud ja võrdse kohtlemise põhimõte kohustab hankijat andma kõigile sama teavet.
Näide
Sarapiku haigla soovib logistikavoogude juhtimise süsteemi, mis liidestub olemasolevate infosüsteemidega; eeldatav maksumus on 1 500 000 eurot käibemaksuta. Ükski turul olev toode ei kata vajadust ilma kohandamiseta, mistõttu haigla korraldab konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, kvalifitseerib neli taotlejat, peab kaks vooru läbirääkimisi ja sõlmib lepingu 30 inimesega tarkvaraettevõttega, kes suutis kohandada nii arhitektuuri kui ka hinda.
Korduvad küsimused
Kes otsustab, et hange sobib selle menetluse alla?
Hankija omal vastutusel. Ta peab suutma põhjendada, et esineb mõni seaduses loetletud alus, vastasel juhul on menetluse valik vaidlustatav.
Kas kõik on läbiräägitav?
Ei. Alusdokumentides sätestatud miinimumnõuded ja hindamiskriteeriumid jäävad muutumatuks. Hind, tähtajad ja tehnilised lahendused võivad muutuda.
Mille poolest erineb see võistlevast dialoogist?
Võistlevas dialoogis arutab hankija esmalt võimalikke lahendusi ja alles seejärel esitatakse pakkumused. Siin räägitakse läbi juba esitatud pakkumused.