Ideekonkurss
Ideekonkurss on riigihange, kus žürii valib anonüümselt parima ideekavandi, sageli arhitektuuris. Reeglid, auhinnad, piirmäärad ja nõuanded väikeettevõtjale.
Uuendatud 5. september 2026
Ideekonkurss on riigihanke liik, mille käigus hankija valib sõltumatu žürii hinnangu alusel kavandi või projekti, eelkõige arhitektuuri, planeerimise, inseneeria või andmetöötluse valdkonnas. Eestis on see peamine viis leida avaliku hoone projekteerija.
Kuidas see toimib
Ideekonkurssi reguleerivad riigihangete seaduse §-d 17 ja 128–130. Hankija võib korraldada ideekonkursi kahel eesmärgil: sõlmida võitjaga tema kavandi alusel teenuste hankeleping, või saada üksnes ideekavandeid, makstes võitjatele auhindu ja osalejatele osalemistasusid.
Menetlus algab ideekonkursi teate esitamisega riigihangete registrile. Ideekonkursi riigihanke piirmäär on 60 000 eurot käibemaksuta (verified 2026-09-05); Euroopa Liidu piirmäärast alates (140 000 eurot riigiasutustel, 216 000 eurot kohalikel omavalitsustel ja muudel hankijatel) läheb teade ka Euroopa Liidu Teatajasse. Hankija võib osalejate arvu piirata, kehtestades selged ja mittediskrimineerivad valikutingimused, mis eeldab eraldi taotlusvooru.
Kavandeid hindab žürii, mille liikmed on osalejatest sõltumatud füüsilised isikud. Kui osalejatele on seatud kutsekvalifikatsiooni nõue, peab vähemalt kolmandikul žürii liikmetest olema samaväärne kvalifikatsioon. Ideekavandid on anonüümsed kuni žürii otsuseni. Žürii koostab protokolli koos paremusjärjestusega ja on oma hinnangutes sõltumatu, lähtudes ainult konkursi kutses sätestatud kriteeriumidest.
Kui hankija märkis teates soovi sõlmida võitjaga teenuste hankeleping ja arvestas selle maksumuse konkursi eeldatava maksumuse hulka, sõlmitakse leping ilma uue konkursita, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses.
Mida see ettevõtja jaoks tähendab
Ideekonkurss puudutab eelkõige arhitektuuribüroosid, inseneribüroosid ja maastikuarhitekte. Töö tuleb ära teha enne tasu saamist: auhind või osalemistasu katab kavandi maksumuse harva täielikult, mistõttu tasub konkursse valida hoolikalt.
Väikebüroo jaoks on otsustav osalemistaotluse etapp: referentsid, meeskonna koosseis ja kaetud pädevused. Enamik ehitushankeid eeldab tervikmeeskonda, kus arhitekti kõrval on konstruktsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja elektriosa projekteerijad, mistõttu tuleb juba taotluse etapis moodustada ühispakkujate meeskond. Anonüümsus tagab, et kavandit hinnatakse sisu, mitte büroo tuntuse järgi.
Enne osalemist arvutage läbi, kui palju töötunde kavand nõuab ja kui suur osa sellest on auhinnaga kaetud. Vaadake ka konkursi kutsest, kas hankija nõuab autori varaliste õiguste üleandmist, sest see mõjutab kavandi hilisemat kasutamist ja teie tasu.
Näide
Kose vald ehitab kaheksa klassiruumiga koolimaja. Projekteerimisteenuse eeldatav maksumus on 240 000 eurot käibemaksuta, mis ületab 216 000 euro suurust Euroopa Liidu piirmäära, seega korraldab vald kaheetapilise ideekonkursi. Kahekümne viiest taotlejast valitakse kolm, kes esitavad eskiisi ja saavad igaüks 15 000 euro suuruse auhinna. Žürii tunnistab võitjaks viieliikmelise noore büroo koos kohaliku inseneribürooga, kellega vald sõlmib projekteerimislepingu läbirääkimiste teel.
Korduvad küsimused
Kas ideekonkurss on ainult arhitektidele?
Ei. See sobib igasuguse kavandi saamiseks, kuid hoonete projekteerimine on selle peamine kasutusala.
Kas kõik osalejad saavad tasu?
Auhindu ja osalemistasusid makstakse ideekonkursi teates märgitud tingimustel. Taotlusvoorus välja langenud ettevõtja tasu ei saa.
Millal saab konkursi tingimusi vaidlustada?
Riigihanke alusdokumentide peale, sealhulgas konkursi kutse peale, tuleb vaidlustus esitada riigihangete vaidlustuskomisjonile enne kavandite esitamise tähtpäeva seaduses sätestatud tööpäevade jooksul. Hilisem vaidlustamine ei ole enam võimalik.
Kas võitja saab automaatselt lepingu?
Kui hankija märkis teates soovi leping sõlmida, peab ta läbirääkimisi võitjaga. Žürii otsus seob hankijat konkursi tingimustes kokku lepitud ulatuses.