Raamlepingu alusel sõlmitav hankeleping ja minikonkurss
Raamlepingu alusel sõlmitav hankeleping tekib pärast minikonkurssi raamlepingu poolte vahel. Kuidas see käib, millised on tähtajad ja mida VKE peaks teadma.
Peamine turg: Eesti
Uuendatud 5. september 2026
Raamlepingu alusel sõlmitav hankeleping on leping, mis sõlmitakse raamlepingu kehtivuse ajal tekkinud konkreetse vajaduse katmiseks. Kui raamlepingul on mitu poolt ja selles ei ole kõiki tingimusi kokku lepitud, korraldab hankija enne lepingu sõlmimist raamlepingu poolte vahel minikonkursi.
Kuidas see toimib
Riigihangete seaduse § 30 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhineva hankelepingu sõlmimisel raamlepingu tingimustest, neid oluliselt muutmata. Raamleping annab raami – töö või kauba olemus, hinnalaed, minikonkursi kord, vastamise tähtajad – ja iga vajadus vormistatakse eraldi hankelepinguga, milles täpsustatakse kogused, ajakava, lõplik hind ja tehniline lahendus.
Minikonkurss on suletud. Hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile raamlepingu pooltele, kes suudavad lepingut täita, ja annab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja. Uut hanketeadet ei avaldata. Pakkumusi hinnatakse raamlepingu alusdokumentides minikonkursile kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel ja edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus. Läbirääkimised on võimalikud üksnes siis, kui raamleping seda ette näeb. Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu puhul palub hankija pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täiendada.
Kui raamlepingus on kõik tingimused paigas, võib hankija sõlmida lepingu ilma minikonkursita. Vabalt valitud raamlepingupartneriga sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi ületada 20 protsenti raamlepingu kogumaksumusest ja iga sellise lepingu maksumus peab jääma alla riigihanke piirmäära, mis on asjade ja teenuste puhul 60 000 eurot ning ehitustööde puhul 150 000 eurot. Kui hankelepingu eeldatav maksumus ulatub lihthanke piirmäärani (30 000 eurot asjade ja teenuste puhul), avatakse minikonkursi pakkumused alles pärast esitamise tähtaega.
Mida see ettevõtjale tähendab
Raamlepingu poolele on iga minikonkurss uus võistlus, aga kitsas ringis ja teadaolevate reeglitega. Loeb kiirus: vastamise tähtajad on sageli lühikesed, mõnest päevast paari nädalani, ja korduv vastamata jätmine jätab hankijale halva mulje.
Tasub korraldada sisemine seire riigihangete registri ja e-posti kaudu saabuvate ettepanekute üle, valmistada ette vastuse põhi ning jälgida oma tulemusi, et hinnastrateegiat korrigeerida. Ettevõtjale, kes raamlepingu pool ei ole, on minikonkursid kättesaamatud – kogu mäng käib raamlepingu sõlmimise hetkel, kas või ühe osa peale pakkudes.
Näide
Kivisaare vallavalitsusel on neli aastat kehtiv raamleping teede projekteerimise teenusele nelja büroo vahel, kogumaksumusega kuni 1 000 000 eurot käibemaksuta. Ristmiku ümberehituse ettevalmistamiseks korraldab vald minikonkursi eeldatava maksumusega 60 000 eurot: kõik neli bürood saavad lähteülesande ja neil on vastamiseks 15 päeva. Võidab kuueliikmeline büroo, kelle metoodika ja pakutud tähtaeg annavad parima koondtulemuse.
Korduvad küsimused
Kas minikonkursi kohta avaldatakse hanketeade?
Ei. Pakkumuse esitamise ettepanek saadetakse üksnes raamlepingu pooltele ja hanketeadet registris ei avaldata.
Kas raamlepingu pool peab igale minikonkursile vastama?
Seadus vastamist ei nõua, kuid raamleping ise võib sätestada kohustusi või leppetrahve. Kontrolli raamlepingu tingimusi.
Mille poolest erineb minikonkurss tavalisest tellimusest?
Tellimus vormistatakse juba kokku lepitud tingimustel ilma uue võistluseta. Minikonkurss täpsustab lahtiseks jäetud tingimused pärast poolte küsitlemist.