Innovatsioonipartnerlus
Innovatsioonipartnerlus lubab hankijal rahastada olematu lahenduse arendust ja see seejärel osta. Etapid, tingimused ja võimalused väikeettevõttele.
Uuendatud 5. september 2026
Innovatsioonipartnerlus on menetlus, mis ühendab ühte lepingusse uuendusliku asja, teenuse või ehitustöö arendamise ja selle tulemuse ostmise. Nii saab hankija rahastada turul veel puuduva lahenduse väljatöötamist, ilma et ta peaks selle hilisemaks ostmiseks uut riigihanget korraldama.
Kuidas see toimib
Riigihangete seaduse § 48 lõike 2 järgi võib hankija innovatsioonipartnerluse luua, kui tal on tekkinud vajadus selliste uuenduslike asjade, teenuste või ehitustööde järele, mida turul olemasolevaga rahuldada ei saa. Innovatsiooni mõistetakse laialt: uus või märkimisväärselt täiustatud toode, protsess, turustusviis või organisatsiooniline meetod.
Menetlus algab hanketeatega ja kulgeb sarnaselt konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega: igaüks võib esitada taotluse, hankija valib objektiivsete kriteeriumide alusel taotlejad, kellele teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, ning peab nendega läbirääkimisi. Riigihanke piirmäär on asjade ja teenuste puhul 60 000 eurot ning ehitustööde puhul 150 000 eurot; ELi rahvusvahelised piirmäärad on 2026. ja 2027. aastal 140 000 eurot keskvalitsuse asjade ja teenuste, 216 000 eurot muude hankijate ning 5 404 000 eurot ehitustööde puhul (verified 2026-09-05). Partnereid võib olla üks või mitu ning majanduslikult soodsaim pakkumus selgitatakse välja üksnes parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
Täitmine jaguneb järjestikusteks etappideks, millele vastavad vahe-eesmärgid ja osamaksetena makstav tasu. Iga etapi järel võib hankija partnerlust jätkata, partnerite arvu vähendada või partnerluse lõpetada, kui ta on selle alusdokumentides ette näinud. Eesmärkide saavutamisel ostab ta lõpplahenduse ilma uue menetluseta. Leping reguleerib ka tulemuste intellektuaalomandi.
Mida see ettevõtjale tähendab
Innovatsioonipartnerlus on loodud idufirmadele ja uuenduslikele väikeettevõtetele: see rahastab arendust, annab esimese avaliku sektori kliendi ja lõpeb kindla tellimusega, kui lahendus töötab. Leping on nõudlik – vahe-eesmärgid, jagatud juhtimine ja intellektuaalomandi tingimused tuleb hoolikalt läbi rääkida.
Enne osalemist kontrolli, et hankija on teinud turu-uuringu, mis näitab olemasoleva lahenduse puudumist, et etappide ajakava sobib sinu arendusvõimekusega ja et arendusetapi tasu katab tegelikud kulud. Innovatsioonipartnerlus erineb taotlusvoorust, mis on toetusmeede ega kohusta hankijat midagi ostma.
Näide
Tõrvaaugu piirkonna jäätmekeskus otsib andurit, mis mõõdaks süvakogumismahutite täituvust reaalajas; ükski turul olev toode seda usaldusväärselt ei tee. Keskus loob innovatsioonipartnerluse eeldatava maksumusega 350 000 eurot käibemaksuta, valib kaks noort ettevõtet tasustatud prototüübietappi ja jätkab sellega, kelle prototüüp läbib katsed. Sama lepingu alusel varustatakse seejärel 400 mahutit.
Korduvad küsimused
Kas hankija peab arendatud lahenduse ostma?
Ei. Ta ostab selle üksnes siis, kui lahendus vastab lepingus kokku lepitud tulemustasemele ja maksumuse ülempiirile. Iga etapi lõpus võib ta partnerluse lõpetada.
Kellele kuulub intellektuaalomand?
Selle määrab leping. Levinud on lahendus, kus omand jääb ettevõtjale ja hankija saab kasutuslitsentsi, kuid võimalikud on ka teised skeemid.
Kas üks ettevõte saab üksi osaleda?
Jah. Hankija võib valida ka mitu partnerit korraga, et lahendusi etappide kaupa võrrelda.