Optsioonid ja etapiviisiline hankeleping
Eestis ei ole eraldi tinglike osadega lepinguliiki: sama tulemuse annavad optsioonid ja ülevaatamisklauslid. Kuidas need toimivad ja mida pakkujal jälgida.
Uuendatud 5. september 2026
Mõnes riigis on eraldi lepinguliik, mis koosneb kindlast osast ja tinglikest osadest, mille käivitamise üle otsustab hankija hiljem. Eesti riigihangete seaduses sellist hankelepingu liiki ei ole. Sama vajadust, see tähendab kogu projekti üheainsa hankega konkurentsile panekut olukorras, kus rahastus või luba on veel lahtine, kaetakse optsioonide ja ülevaatamisklauslitega hankelepingus.
Kuidas see toimib
Hankija kirjeldab alusdokumentides ja lepingu projektis, millised tööd või tarned kuuluvad kindlasti täitmisele ja millised sõltuvad tema hilisemast otsusest. Riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib hankelepingut ilma uue riigihanketa muuta mis tahes väärtuses, kui muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud (verified 2026-09-05). Just see säte teeb optsioonid võimalikuks: optsiooni kasutamine ei ole uus hange, vaid lepingus ette nähtud tingimuse rakendamine.
Eeldatava maksumuse arvestamisel tuleb kogu võimalik maht kokku liita. Seaduse § 23 kohaselt arvestatakse eeldatavasse maksumusse ka tulevikus tekkida võivad kohustused ja lepingu uuendamine, seega määrab menetluse liigi kindla ja tinglike osade summa. Kui kindel osa on tagasihoidlik, aga kogumaht ületab ehitustööde 150 000 euro suurust riigihanke piirmäära, tuleb korraldada hankemenetlus.
Kaks lähedast alternatiivi on riigihanke jaotamine osadeks ühe menetluse raames ja raamleping, mille alusel tellitakse jooksvalt. Kui hankija ei ole optsiooni ette näinud, saab hiljem lisamahtu tellida ainult seaduses loetletud erandite alusel, näiteks ettenägematute asjaolude korral, ja kuni 50 protsendi ulatuses lepingu algsest maksumusest.
Mida see ettevõtja jaoks tähendab
Optsioonidega leping annab väljavaate mitmeks aastaks, kuid ilma garantiita. Kõige tundlikum koht on hind: see fikseeritakse pakkumuse esitamisel kogu mahu kohta, kuigi optsiooni võidakse kasutada aasta või kaks hiljem. Kontrollige, kas leping sisaldab hinna muutmise klauslit, ja kui ei sisalda, arvestage riski oma hinnas.
Vaadake üle ka optsiooni kasutamise tähtaeg, teatamise kord ja see, kas hankijal on kohustus midagi maksta, kui ta optsiooni ei kasuta. Eesti praktikas hüvitist tavaliselt ette ei nähta. Pakkumuses esitatakse iga osa hind eraldi, seega hoolitsege selle eest, et osade hinnad oleksid omavahel loogilises suhtes ja ükski osa ei näiks kunstlikult alahinnatud.
Näide
Mulgi vald uuendab tänavavalgustust kaheteistkümnes külas. Leping hõlmab kindlat osa 700 000 euro eest käibemaksuta nelja kõige kiiremat küla jaoks ja kahte optsiooni, kumbki 500 000 eurot, mille kasutamine sõltub toetuse saamisest. Kogumaksumus 1 700 000 eurot jääb alla ehitustööde Euroopa Liidu piirmäära 5 404 000 eurot, kuid ületab riigihanke piirmäära, seega korraldab vald avatud hankemenetluse. Võidab kahekümne töötajaga elektriettevõte; esimest optsiooni kasutatakse aasta hiljem.
Korduvad küsimused
Kas hankija peab optsiooni kasutama?
Ei. Optsioon on hankija õigus, mitte kohustus, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Kas optsiooni hinda saab hiljem üle rääkida?
Ainult siis, kui alusdokumendid sisaldasid selget hinna läbivaatamise korda. Muidu kehtib pakkumuses esitatud hind.
Mille poolest erineb see raamlepingust?
Optsioon puudutab ette kirjeldatud ja hinnastatud tervikut. Raamleping katab korduvaid vajadusi, mille kogused ei ole ette teada.